Muinasjutuline lossiromantika - Lossispaa Wagenküll
Eesti on mind alati võlunud oma võrratu iluga. Kuigi meie kodumaa on pindalalt väike, on see pisike maa justkui muinasjutust pärit, pakkudes meile lõputult omanäolisi ja salapäraseid paiku. Hiljuti avastasime end Valgamaalt, Taagepera külast, kus asub Lossispaa Wagenküll. Kuigi Valgamaa pole just koht, kuhu sageli satume, muutis see tõsiasi meie kogemuse veelgi erilisemaks.
Olgugi, et kõik suuremad spaahotellid on end mugavalt sisse seadnud kas pealinna, Pärnusse, Saaremaale või teistesse suurematesse linnadesse , oli tõeliselt rõõmustav leida selline peidetud aare Valgamaa südames, kus lisaks uhkele lossile on ka loodus nii võluvalt kaunis.
Lossispaa Wagenküll on kui killuke Inglismaad keset Eestit. Astudes Wagenküll Lossispaa hotelli õuele, meenutas kogu vaade justkui Inglismaa müstilist ja kuninglikku atmosfääri. Me ei ole veel kindlad, et kas selle eest võis tänada kohati hallikat taevast, lossi enda elegantselt sumedaid toone või midagi muud seletamatut, kuid esimene kohtumine Wagenküll lossiga oli meeliülendav.
Tundsime end hetkega kui aadlikud, kes oleks otsekui astunud ajaloolisse romaani. Seistes lossi ees ja imetledes selle arhitektuurilist ilu, valdas meid tunne nagu oleksime osa mõnest muinasjutust.
On tõeliselt erakordne seista sellise ajaloolise meistriteose ees ja lasta fantaasial lennata, mõeldes selle hoone rikkalikule ajaloole ja lugudele ning saladustele, mis seal kõik peidus võivad olla.
Kiire pilguheit Wagenküll Lossi ajalukku Kuigi Taagepera mõisa on mainitud juba 16. sajandil, sai kompleks oma praeguse ilme alles 20. sajandi alguses, kui alustati Wagenküll lossi ehitamist. Selle juugendstiilis lossi arhitekt oli Otto Wildau.
Lossihoone fassaad on keerukalt liigendatud ning kaunistatud kahe majesteetliku viiluga.
Üks silmapaistvamaid arhitektuurilisi elemente on sihvakas ümar läänetorn, mis ulatub 40 meetri kõrgusele ja kuhu igal külastajal on ka võimalus minna.
Lossi asukoht kõrgel künkapealsel lisab veelgi suursugusust, muutes selle tõeliselt kuninglikuks vaatepildiks.
Ja just tänu selle grandioossusele on rahvasuus hakatud hoonet nimetama ka lossiks, mis on igati sobiv tiitel sellisele ajaloolisele ja arhitektuursele meistriteosele. Tänasel päeval koosneb lossikompleks juugendstiilis 1930ndate hõnguga lossimajast, kaasaegsest Pargimajast, peenest à la carte restoranist ja luksuslikust spaast.
Lisaks leidub siin mitmeid võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks, mis teeb sellest tõeliselt mitmekülgse paiga puhkuse nautimiseks. Meie soovitus oleks kasutada võimalust rentida rattad, millega ümbruskonda avastada.
Lossi Pargimaja juures asub ka klaasmaja, kus on võimalik korraldada nii kauneid privaatseid sündmusi kui ka erinevaid konverentse, seminare ja koolitusi kuni 140le inimesele.
Kui mõnel ettevõttel on plaan oma meeskonnale korralik 'restart' teha, siis sobib see see paik ideaalselt mõneks motivatsioonikoolituseks või ka ajujahiks.
Tagasi kiirelt ajaloorännakult, astusime hoonesse sisse. Loss on seest ilus, puhas ja äärmiselt romantiline.
Oli jätkuvalt tunne, et oleme ajas tagasi rännanud. Kui saime kätte oma hotellitoa, olime veel enamgi üllatunud, sest muinasjutt jätkus.
Avastasime oma Paruni öösviidist hiigelsuure baldahhiinvoodi. Me ei tea miks, kuid meil vist on tõeline nõrkus selliste suursuguste voodite järgi.
Sinna on nii mõnus end pikali visata ja kogu maailma eest peitu pugeda. Lamades voodis ja vaadates üles poole, kus õrn baldahiinkangas meid ümbritses, tundus nagu pikutaksime suure ja pehme pilve sees.
See oli tõeliselt romantiline algus meie puhkusele. Ja olgem ausad, et kogu selleleromantilisele elamusele aitasid kaasa ka elegantselt laiali puistatud roosiõied, kihisev tervitusjook, mahe küünlavalgus ning suur 'parunessi vanniromantika'.
Justnimelt - vannituba oli meie voodi juures, kergelt eraldatud vaid kangaga. Vanni ees oli uhke trepp, millest üles minnes sai mõnusalt kümblema minna. Ja kõik kes te nüüd arvate, et see on privaatsuse puudumine, siis tualettruum oli siiski vannitoast eraldi ning peidetud turvaliselt ukse taha.
Kuigi hotellituba oli nii hubane, ent samal ajal ka piisavalt suur ja voodisse oleks võinud jääda veel pikalt unistama, siis seadsime sammud restorani. Lihtsalt üpris pikk sõit oli seljataga ning kõht andis juba märku, et oleks aeg sööma minna. Muide, kui oled samuti ette võtmas sõitu Tallinnast, soovitame Viljandis teha väike peatus ja koivasirutus - see tegi meie sõidu oluliselt nauditavamaks.
Kuna Wagenküll loss on väga populaarne, soovitame kindlasti juba tuba broneerides broneerida ka laua restorani. Tuleb tõdeda, et me ei pidanud ka restoranis pettuma. Mõnusa lõõgastava meeleolu juhatas kohe sisse restorani värskendav kokteilivalik.
Ja muidugi kaunis ruum, imeline sisekujundus ning menüü, kus oli lihtsalt nii keeruline omale toitu valida. Mitte sellepärast, et ei oleks olnud mida valida, vaid probleem oli hoopis teistlaadi.
Menüüs oli nii palju huvitavaid ja põnevaid roogasid, et lihtsalt ei osanud midagi välja valida. Tahaks ju kõike proovida, sest hea toit on üks suurimaid naudinguid elus. Tegime aga oma valiku ning me ei pidanud pettuma, toit oli imemaitsev ning meie südame oli võidetud.
Küll aga hakkas meid kimbutama reisiväsimus ning suundusime pehmete linade vahele end päevaseiklustest välja puhkama. Hommikusöök hotellis ehk päeva kõige tähtsam söögikord Ja nii nagu me ei pidanud pettuma hotellitoas ja õhtusöögis, siis oli ka hommikusöök tasemel.
Kvaliteetne hommikusöök peaks tegelikult olema iga hotelli prioriteediks, kuna see on sageli viimane kogemus, mida külalised hotellist kaasa võtavad. Õnneks oli aga Wagenküll Lossispaa hommikusöök enam kui piisav.
Mõnus kohviaroom, imepehmed croissant’id ning värsked ja ahvatlevad hommikupalad. Kõik oli super ja meie rahul ning olime valmis uuele päevale vastu minema. Ben märkis, et eriti tasemel olid pannkoogid - isegi nii head, et tema annaks neile parimate pankude tiitli.
Järgmise öö veetsime aga Pargimaja Panorama sviidis. Pargimaja ja lossimaja vahelt läheb tunnel, mis muudab kahe maja vahel liikumise väga mugavaks.
Pargimajas oli meie valduses seekord suur ja avar sviit, millel oli olemas isegi oma kööginurk.
Tuba oli väga puhas ja ilus ning pisut enam ehk ka kaasaegse välimusega.
Ka selles toas oli vann ja me nautisime seal olles igat hetke.
Kui nüüd eelpool tundub, et me ainult hotellitoas ja restoranis aega veetsime, siis nii see päriselt ei olnud.
Meie suureks kireks on fotograafia ja kuna me olime lummatud nii lossist kui ka selle ümbrusest, siis päris lõviosa ajast läks ka pildistamise peale.
Otsisime head nurka, parimat langevat valgust, huvitavaid kohakesi ning vahetasime mitu korda riideid, et sobiksime nii uhke lossi taustal pildile. Pildistades jõudsime järeldusele, et Wagenküll loss koos oma imelise ümbrusega on iga fotograafi unistus, parim koht pildistamiseks.
Nii palju huvitavaid kohti, nüansse ja see aura…vau! Külastasime ka lossis olevat spaad, sest kui tihti saaks keegi käsi südamel väita, et on lossis ujumas käinud?
Meie nüüd igal juhul saame. Spaa oli mõnus, mahe valgus ja seal oli üllatavalt palju erinevad saunasid.
Eriti omanäoline oli muidugi suitsusaun, mille palgid olid toodud autentsest Põlvamaal asunud suitsusaunast.
Ja loomulikult ei saa siinkohal mainimata jätta ka välibasseini ja päikeseterrassi.
Kõik see kokku oli üks lõõgastav spaaelamus ja huvi korral on Sulvõimalik broneerida ka erinevaid hoolitsusi. Et spaas olemine mugavaks teha, ära unusta oma plätusid kaasa pakkida :)
Meie külastuse ajal vaheldusid pilved päikesega ja kuuga ja iga muudatusega võttis loss uue ilme, mida pani meid omakorda taas jalutama lossi ümber ja pargis. Meie mõlema lemmikajaks osutus just õhtu, mis loss võttis eriti müstilise ja luksusliku ilme. Õhtusele valgustusele on siin palju rõhku pandud, nii et oma külastuse ajal soovitan kindlasti võtta ette üks õhtune jalutuskäik!
Nüüd kodus olles ja minipuhkusele Wagenküll Lossispaas tagasi vaadates, tuleb tõdeda, et esmased emotsioonid olid õiged. See oligi kui puhkus muinasjutus. Unistuste hotellituba, suurepärane teenindus nii vastuvõtus kui ka restoranis ja see lossiaura, mis saatis meid igal seal oldud hetkel. Kui veel kahtled, kas minna Wagenküll Lossispaad külastama, siis meie poolt on Sulle igal sajal juhul roheline tuli antud.
Broneeri Wagenküll lossispaa külastus SIIN
Rohkem meie puhkuste pilte ja story'sid näed meie Instagramis!
Turvalist rändamist!
Liis ja Ben