Põltsamaa lossi peidetud uhkust avastamas
Pärast seda, kui arutasime, et peaks järgmisena külastama Põltsamaa lossi, jäin mõtlema, et see on kohati lausa imelik, et Põltsamaa pole üks suurimaid linnasid Eestis, arvestades, kui hea koha peal see asub ja kui ilus seal on. Me liigume pidevalt Tallinna ja Tartu vahet, kui sama hästi võiks kontorid ja tootmised ka Põltsamaal püsti panna - heas kauguses peaaegu igast Eesti otsast.
Põltsamaa lossi muuseumisse sisenedes tervitas meid soojalt nii perenaine kui giid. Muide, kui külastate mõnda muuseumit - minu suur soovitus on küsida giiditeenust või julgelt küsida küsimusi. Absoluutselt igas muuseumis lööb muuseumiperel silm särama ja oleme ausad, nende aastatepikkune kogemus teab, mis väärib rääkimist ja kuidas seda paeluvalt teha! Nii ka seekord ja Põltsamaa muuseumi giid andis hea ja ausa ülevaate lossi verisest ajaloost, aga ka hiilgeajast ja sellega kaasnevast panusest kogu asulale.
Põltsamaa loss
Põgusalt - Põltsamaa lossi lugu algab juba 1272. aastal, kuna Saksa ordu vajas siia kaitseehitist - Põltsamaast oli siis saanud uue foogtkonna keskus....
Just, "foogtkond" ehk kiire guugeldamine ütleb: "Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt."
...
Jaaa veel üks kiire guugeldamine: "Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik."
Jälle targem. Jätkame!
Põltsamaa lossi ajalugu on tihe, aga meie jaoks läks asi huvitavaks just pärast Põhjasõda, 1720. aastal, kui antud alad sai enda hallata Peeter I riiginõunik Heinrich Claus von Fick.
Fick alustas Põltsamaa majanduse arendamist eesmärgiga luua Põltsamaast eesrindlik näidisasula järeletegemiseks kogu Vene riigis.
1750. aastal H. von Fick suri ja tema visiooni elluviimist jätkas tütar Aurora koos oma mehe major Woldemar Johann von Lauw`ga.
Panus kogukonna majandusele ja arengule
1712. a Pärnumaal sündinud Lauw oli õppinud Jena Ülikoolis, teeninud Vene armees, kaotanud Vene-Türgi sõjas vasaku käe, võtnud rendile Muhu saare (hm, oleks pidanud uurima, kuidas see saarte rentimine käis ja kas tänapäeval on ka võimalik Muhu saart rentida, heh) ning asus nende seikluste järel Põltsamaale, kus abielluski Auroraga.Mida von Lauw ette võttis?
- Lauw rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku ja parkimiskojad, rohelise klaasi koja, kus valmistati pudeleid, klaasnõusid meditsiini tarbeks ja igasugust rohelist õõnesklaasi.
- Siis üheaegselt veel kolm vabrikut: portselanimanufaktuuri Põltsamaal, aknaklaasikoja Tõrnas ja Kamari-Põltsamaa peeglivabriku.
- Peegliklaasi edasiseks töötlemiseks tulid samaaegselt rajada lihvimis-, poleerimis- ja peeglikattekojad.
Vana kindluse räämas konvendihoone lasi Lauw 1770. aasta paiku ümber ehitada peeneks rokokoopaleeks. Põhikorruse kagutiivas asusid kauneimad saalid: marmor- ja rokokoosaal. Ruumid olid kaunistatud rikkaliku stukkdekooriga. Marmorsaali lagi oli kaunistatud reljeefidega, seinad olid tahveldatud kunstmarmoriga, põranda lähedal veinipunase, kõrgemal roosa ja helehalli kirjuga.
Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega, mille ümber samuti rikkalik stukkraamistus. Valgest kipsist laekaunistused kujutasid väga loomutruult lilli ja taimelehti, lisaks kõikjal linnukujutised, mis näisid kunstniku lemmikmotiiv olevat.
Ei puudunud ka orvandi e. austrikarbi motiivid, mille järgi rokokoostiil oma nime on saanud. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed lasteteemalised grisaille-maalingud, autoriks Gottlieb Christian Welté, kes jäi siia nn õuekunstnikuks ja kelle Põltsamaa-teemalisi maale leidub Eesti Kunstimuuseumi fondis.
Ka lossiomaniku elamine kujunes vürstlikuks - von Lauw palkas alalise orkestri ning Itaalia ooperitrupi, mille primadonnana ülistati kedagi “tõmmut neitsit” ja alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid.
Kuid von Lauw hoolitses ka vaesema rahva eest ehk 1766. a avas uksed haigemaja, mis oli ette nähtud “alamast soost” rahva jaoks. Haigla juhatajaks kutsuti Riiast arst Peter Ernst Wilde. Haigla juurde asutatud meditsiinikoolis õpetas Wilde noormeestele arstiteadust; samal ajal asutas ta Põltsamaale veel apteegi – esimese maa-apteegi Eestis – ja trükikoja, kus avaldas meditsiinilist ajakirja. Wilde käsikirjadest Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeli tõlkes hakkas 1766. a Põltsamaal ilmuma esimene eestikeelne perioodiline väljaanne “Lühhike öppetus…”.
Mul on hetkel raske meenutada (lähi)ajaloost mõnda nii produktiivset juhti Eestis ehk kohati hakkab juba ebamugav von Lauw panust siia välja tuues - kuidas üks inimene nii palju jõudis. Väga inspireeriv!
Muuseumis uudistades märkasin kaht paljasjalgset inimest. Esimese puhul on tegu fotoga, kus on kujutatud Põltsamaa perekonda. Pildil on kolm peenelt riietatud daami istumas lastekäru kõrval. Teiselpool käru on teenija, kes peab seisma ja ilma jalanõudeta olema. Nii võõrastav on näha selliseid aegasid Eesti ajaloos. Lugenud oleme me kõik, aga fotol sellise kontrastina pole nagu näinud.Teine paljasjalgne on paljasjalgne vabatahtlikult. Vend Vahindra ehk Paljasjalgne Tõnisson, kes oli üks Eesti ja Läti esimesi budismi propageerjaid.
Põltsamaa lossi langus
Pärast von Lauw surma vahetus Põltsamaa lossil veel mitu valitsejat, aga I Maailmasõja puhkedes paigutati lossi hoopis sõjavägi. Sõja algul oli torni puuosa strateegilistel kaalutlustel maha lõhutud. Kuni mõisa ülevõtmiseni enamlaste poolt 1917. a detsembris olnud loss üsna korras. Saksa okupatsiooni ajaks 1918. aastal oli hoone juba laastatud. Mööbel oli lõhutud või rikutud, kastid dokumentidega lahti murtud ja tühjaks riisutud. Tartus Supilinnas olevat müüdud lossi raamatukogu raamatuid.Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil kasutati lossi orkestriproovideks, pidudeks ja muuseumi tarbeks, oma ruumid olid Kaitseliidul. 1939. a tehti remontigi. Kuid 1941. a 14. juulil süttisid loss ja kirik, kirik taastati kiiresti (1952), kuid loss ootab veel paremaid aegu, mis on tegelikult ka juba saabumas - nimelt hakatakse lähiaastatel lossi torni restaureerima ja Põltsamaa lossi sära hakkab vaikselt taastuma.
Lisaks muuseumile asuvad lossis veel näitusesaalid, käsitöökojad ja veinikelder; suvel toimuvad kontserdid ja muud vabaõhuüritused.
Kultuuritee muuseumite kuu
Kultuuritee muuseumite kuu raames on sel kuul Põltsamaa lossis toimumas ka otsimismäng: "Terve veebruarikuu leiab aset põnev otsimismäng – saad teada, kes elasid lossis ja mida nad siin tegid ning kelle kotad kõnnivad tänase päevani lossimüüride vahel! Muuseumisse sisenedes saad kaasa nuputamist pakkuva töölehe, mille abil leiad üles kõige põnevamad kohad ja eksponaadid muuseumialal. Kõigi otsimismängu läbinute vahel läheb märtsi alguses loosi väike auhinnapakk Põltsamaa lossilt."
Vaata veel pilte ja videoklippe meie Instagrami storyst ja hoia Põltsamaa lossi muuseumi tegemistel silma peal Põltsamaa lossi Facebookis!
Ja Kultuuritee muuseumite kuu pakkumistega saad end kursis hoida nii Kultuuritee kodulehel kui ka Facebookis!
Jõgevamaal toimuvat saad aga jälgida Jõgevamaa kodulehel, Facebookis ja Instagramis.
