Visit Tartu ehk meie looduskaunis ja mitmekülgne nädalavahetus Tartumaal
Vahel ei ole vaja üldse kaugele minna, et tunda enda nagu vahemerereisil - nautida suurepärast suveilma, head toitu ja pōnevat kultuuri. Siinkohal jagame enda väga edukat ja pikaks ajaks meelde jäävat nädalavahetust Tartumaal! Vōta seda kui näidist, kuidas enda järgmine puhkus planeerida, sest me proovisime kōike omal nahal järgi ja nüüd jääb Sul ainult minna ja järgi teha! :)
Meie esimene päev algas reedel, kui saabusime pärastlōunal Tartusse Hektor Design Hostelisse, mis enda eriti ägedas sisekujunduses suutis ikkagi minus teatavat nostalgiat tekitada ja oleme ausad, natuke ka kadedust - oleks minu ülikooli ajal nii ägedaid hosteleid vaid leidunud! Kōik vajalik oli kenasti olemas ja hipsterlikud detailid siin-seal panid ikka ja jälle muhelema.
Lisaks oli pōnev esimest korda kogeda nii automatiseeritud sisse registreerimist - sōnumiga saabus toa uksekood ja rohkemat polnudki vaja! Ainus personal tervitamas - Johannes Gutenberg!
Kassid on muideks selle väljasōidu läbiv teema ehk Tartumaa on kassiinimesed :)
Ja parim osa? Asukoht! Kes siis suvel toas istub ehk majutuskohtade asukoht on kindlasti suvel esmatähtis ja Hektor Design Hostel asub täpselt Aparaaditehase kõrval. Tallinlastele selgituseks - see on sama hea, kui Sa peatuksid Telliskivis ehk jaa, meil oli jooksvalt nii palju pōnevat avastamist.
Esimesena läksime lähemalt uudistama TYPA Trüki- ja paberikunstikeskust, kus ootas tsüanotüüpia töötuba. Ma luban, et see on nii palju ägedam ja huvitavam kui see kōlab ja sellest annab aimdust ka tõsiasi, et meid tervitas esimesena TYPA muuseumikass Ruby, kes meie ringkäigul ka kaasa tegi.
Ja need ruumid täis masinaid, mis kōik räägivad loos sellest, kuidas ennemuiste trükkimine ja printimine käis. Ja köitmine!
Me polnud siiani kunagi mōelnud, kuidas raamatuid köidetakse, aga tuleb välja, et selleks on tegelikult väga palju erinevaid viise.
Tsüanotüüpia ehk raua-sinitrüki töötoas tegime kumbki endale ka oma joonistatud ōlakotid, aga saab teha ka särke jms - väga soovituslik ettevōtmine näiteks tiimidele vōi sōpruskondadele! Mina tegin Eesti Paigad logo ja Ben tegi oma lemmiku - tibu.
TYPA ruumid on tegelikult kasutamiseks paljudele kunstnikele ja korduvalt jäid silma taustal olevad paberist valmivad Matti Dubee skulptuurid.
Jätsime enda värskelt puhtaks pestud ōlakotid kuivama ja suundusime Aparaaditehasesse Tikster Tihasesse sööma.
Nii lahe on külastada restorane, mille sisekujundus inspireerib - need raamaturiiulid panid meie endi raamaturiiuleid tugevalt ümber hindama.
Kōhud täis, tuju hea vōtsime väikese puhkehetke Hektoris ja ōhtul kell 21:40 ootas meid selle väljasõidu üks suuremaid pärleid ja ka meie suurim soovitus - tõrvikutega Päikeseloojangu kanuumatk Emajōel.
Matk algas Emajōe kaldalt ja kestis umbes 2h. Juhendaja oli muhe ja abivalmis ning kordagi ei tekkinud mingit ohutunnet ja aeg lendas kiiresti. Kahel korral nägime ka kopraonu oma kopraasju ajamas, aga ta meid ei tahtnud näha.
Igal juhul oleme nii tänulikud, et kōiki meie viimaseid väljasõite on rikastanud kohtumised metsloomadega. Ma arvan, et see on väga haruldane ja just Eestile omane ning miski, mille üle uhkust tunda.
Laupäeva hommiku esimesed ringutused tuletasid kohe meelde, mis lihaseid sai sōudmiseks kasutatud, nii et juba varakult läksime päikese kätte kosuma ja Aparaaditehast uudistama.
Mäletate eelpool mainitud Matti Dubee paberist skulptuure? tARTu poest leitud Coy skulptuur hüüdis Beni nime ja tuligi meiega kaasa. Jee!
Kell 11:00 oli meil planeeritud Pseudotours tänavakunsti tuur Karlovas ja seda Rattaringluse ratastega. Kas Sa teadsid, et Tartu on Eesti tänavakunsti pealinn? Me tutvusime erinevate töödega ja saime targemaks, milliseid erinevaid tänavakunstivorme leidub ja kuidas ka autoreid ära tunda. Ja rattaga läbi südasuvise Karlova kruiisida... See ongi suvi.
Ma varuks sellest tuuriks tegelikult isegi kaks tundi, siis on aega ka vahepeal kohvikus maha istuda ja kohalikku melu nautida.
Muide, Pseudotours korraldab tänavakunsti tuure ka Tallinnas, Telliskivis ;)
Keskpäeva paiku võtsime suuna Peipsi poole ja esimene peatuskoht oli Peipsimaa külastuskeskus, kus oli tunda suve esimestest päevadest tekkinud elevust ja sagimist - lapsed, kanad, kultuur ja toit.
Perenaine tegi meile vahva tuuri majas ja nägime ära, kuidas taimedega kangastele mustreid tehakse ning sain põgusas töötoas ka endale ühe õlakoti tehtud!
Me veame enda väljasõitudel pooli asju paberkottides, nii et need õlakotid saavad kohe kindlasti meie juures kasutust ja nii tore on, kui asjadega käivad kogemused ja lood ka kaasas.
Seejärel liikusime mööda Sibulateed edasi Samovarimaja teekultuuri töötuppa, kus ootas üks ütlemata armas ja väga ettevalmistunud vastuvõtt.
Tuba täis lugusid, ülimalt maitsev ahjusoe sibulapirukas ja tee, mis sobitus kuuma suveilmaga üllatavalt hästi!
Väga hea peatuspaik nii sõpruskondadele kui peredele - ja kindlasti uurige ka nende töötubade kohta! :)
Hakkasime suunduma Voronja galerii poole, mis asub kõigest paar maja edasi, aga tee peale sattus silt, mis suunas Lendav Laev restorani ja jalad ise läksid hoopis selles suunas. Nii hea spontaanne peatuspaik, kuhu loodame ka tulevikus tagasi sattuda - perekass ilmselgelt soovitab!
Ja värske koha oli täpselt see, mida sellisel väljasõidul süüa tahaks! Vot nüüd oli aeg suunduda Voronja galerii poole, kus hetkel on toimumas Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko suvenäitus "Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme.“ Lisaks on võimalik ka Voronja galeriis osaleda erinevates töötubades. Koostöös kunstnikega pakutakse joonistamise, stencil-kunsti, taimemaskide valmistamise ja teisi inspireerivaid töötubasid.
Suvenäituse üks osa on ka raamatukogu valitud ulmekirjandusteostega:
Seejärel oli aeg puhata ja meid ootas Hea Karma Villa Kallastel - nii hubane ja väga rahustava olustikuga puhkemaja, mis suutis meid juba kell 20 magama panna.
See-eest ärkasime ka vara, nautisime pererahva poolt valmistatud ja külmkappi valmis pandud hommikusööke ja suundusime otse randa, mis asub kohe üle tee - 2 min jalutada!
Keegi peab seda ütlema - Kallaste on nii alahinnatud! Ben hakkas kohe kinnisvara hindasid uudistama :D
Kallastele tiirud peale tehtud ja suundusime edasi Alatskivi lossi, kus ootas muhe ja ülevaatlik tuur.
Tuuri lõppedes Ben täheldas, et Nolckenid olid üllatavalt progressiivne perekond, mina nõustusin. Alati huvitav kuulda ja tõdeda, et ka vanal ajal oli neid inimesi, kes tahtsid asju teha enda moodi ja hoolimata ühiskondlikeste normidest.
Ka loss ise on väga heas sisukorras, aga samas oma ajastule truu - mõlemad märkasime, et maja ei mõju liiga uuena ja kannab väga hästi edasi enda ajalugu. Madal valgustus, naksuvad põrandad ja trepid, kitsad käigud ja muud detailid viivad ajas tagasi.
Lossi tagant leiab järvetrepi, mis nagu nimi ka lubab - viib järveni, ja lossirestorani, kuhu ka end sisse seadsime. Ideaalne peatuskoht enne koju sõitu! :)
Lõuna-Eestis on nii palju looduskauneid kohti ja põnevaid peatuspaikasid, millel kõigil on oma lugu rääkida ning seda saadab suuresti päikseline ja tuulevaikne ilm. Raske on midagi enamat ühest puhkusest tahta, nii et planeeri Sinagi enda järgmine puhkus Tartumaal!
Turvalist rändamist!
Liis & Ben